Kokkupandavate alajaamade võimsuse valimine toimub peamiselt järgmiste sammude järgi:
1. Koormuse prognoosimine
Kõigi potentsiaalsete kasutajate kogukoormus toitepiirkonnas tuleb täpselt välja arvutada. See hõlmab kõigi olemasolevate ja potentsiaalselt tulevaste elektriseadmete statistilist analüüsi, võttes arvesse nende tegelikku kasutussagedust.
Levinud koormuse arvutamise meetodid hõlmavad nõudlusteguri meetodit, pindalaühiku võimsuse meetodit, ühikuindeksi meetodit ja kasutusteguri meetodit.
Elamute puhul kasutatakse hoone pindala ruutmeetri keskmise energiatarbimise hindamiseks tavaliselt pindalaühiku võimsuse meetodit või ühikuindeksi meetodit.
Näiteks elamukogukonna stsenaariumides:
Arenenumates piirkondades võib ühe majapidamise koormuseks lugeda 12 kW; üldpiirkondades 9 kW; ja väiksema elektritarbimisega piirkondades 6 kW.
Kui arvestada ehituspinda, siis üle 120 m² ehitusaluse pinnaga majadel arvestatakse võimsust 12 kW, 90–120 m² suurust 10 kW ja alla 90 m² suurust 8 kW. Vitriinide olemasolul rakendatakse täiendavat võimsust 100 W/m². Lisaks ülalmainitud elamuosale tuleb arvestada ka koormust, mida tekitavad avalikud rajatised, nagu maastikuvalgustus ja tänavavalgustid.
2. Mahutavus---laadimissuhte kaalutlused
Peatrafo võimsuse valimisel tuleb lisaks otsesele voolukoormusele arvestada ka võimsuse -/-koormussuhet (st trafo nimivõimsuse ja maksimaalse koormuse suhet). See suhe määratakse kindlaks vastavalt kohalikele elektrivõrgu planeerimise juhistele. Mõistlik võimsuse-/-koormussuhe tagab piisava reservvõimsuse, et säilitada süsteemi stabiilsus isegi koormuse kasvu korral.
3. Tuleviku arendusruumi reserveerimine
Arvestades, et elektrinõudlus ajas muutub, tuleks kokkupandava alajaama võimsuse valikul reserveerida vastav varu, et tulla toime tulevase koormuse kasvuga. See tähendab, et isegi kui lühiajaliselt ilmset koormuse kasvutrendi pole, tuleks valida veidi suurem trafo võimsus, et vältida kulude raiskamist ja tehnilisi raskusi, mis tekivad sagedasest seadmete vahetamisest.
4. Majandusliku kasu analüüs
Tuleks läbi viia erinevate võimsusvõimaluste investeeringutasuvuse põhjalik hindamine, et valida optimaalne lahendus, mis vastab nii praegusele koormusnõudlusele kui ka pikaajalisele{0}}arengule.